Rahastamine ja palgad Eesti kõrgkoolides ning konkurentsivõime. (Financing and Salaries in Estonian Institutions of Higher Education and their Competitiveness.)

Estonian Abstract: Eesti kõrgkoolide jaoks on pea kogu taasiseseisvumise perioodil olnud üleval küsimused kõrghariduse finantseerimisest ja töötajate suhteliselt madalatest palkadest. Võib ütelda, et kuigi need küsimused on nüüd ka ametiühingute poolt üles tõstetud, on lahendustega juba hiljaks jäädud. Eesti riik on oma arengus seeläbi palju kaotanud ja nn eesrindlikes tegevustes ja innovatsioonilistes lahendustes rahvamajanduse edu võimalikes positiivsete tulemuste saavutamises maha jäänud. Siiski – parem hilja kui mitte kunagi! Artikli eesmärgiks on uurida Eesti kõrgkoolide rahastamise ja palkade tõstmise võimalusi, sh ametiühingute tegevust seejuures, et suurendada nii kõrgkoolide kui lõpetanute konkurentsi võimalusi. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised uurimisülesanded:- antakse probleemi üldine taust Eestis;- uurimise käigus tuuakse välja Eesti akadeemiliste ametiühingute tegevusest tulenevad seisukohad (doktoriõppe reform, kõrghariduse ja teaduse rahastamise osakaal SKPs);- uuritakse palkade tõstmise ja palgaeeskirja muudatuste võimalikkust;- tõstatatakse veelkord „vana“ probleem, kas tasuline või tasuta õpe?Akadeemilised ametiühingud saatsid 2. veebruaril 2021 Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) tagasiside “Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule” ja doktorireformile. (Akadeemilised ametiühingud esitasid …, 2021). Ühise seisukohaga liitusid seejuures:• Tartu Ülikooli Ametiühing (TÜAÜ)• Tallinna Ülikooli Ametiühing• Eesti Maaülikooli Ametiühing• Eesti Teadustöötajate Ametiliit (ETAL)• Eesti Haridustöötajate Liit (EHL – õpetajate katusorganisatsioon)Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine ja doktorireform püüavad tõhustada doktoriõpet ja tagada inseneride ja tippteadlaste järelkasv. Allakirjutanud akadeemilisi töötajaid esindavad organisatsioonid toetavad eelnõu ja doktoriõppe reformi eesmärki tagada doktorantidele motiveeriv sissetulek, doktoriõppe efektiivsus ja töösuhe ning sellega seotud hüved, kuid juhivad ka tähelepanu ebamäärasustele reformis ja asjaolule, et eduka juhendamise suurim eeldus on juhendaja, kel on aega ja võimalust pühenduda. Juhendaja ületöötamine ja palgastabiilsuse ning töökohakindluse puudumisest tulev stress mõjub halvasti juhendamise kvaliteedile. Akadeemilised ametiühingud, tippteadlasi ühendavad mitte ametiühingulised orga nisatsioonid ja tudengiesindused on juhtinud järjest tungivamalt tähelepanu vajadusele kasvatada kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastamine vastavalt 1,5 ja 1 protsendini SKP st ja tagada seeläbi töökohakindlus. Samuti on TÜAÜ välja toonud probleemkohana juhtide suure töökoormuse TÜs, mida suuresti tekitab pidev võitlus rahastamise nimel